Aki-Matilda Høegh-Dam
MF (Siumut)Det talte ord gælder. Læs den danske version her.
Inuugujut tamassi tusarnaartusi
Ullumi Folketingip ammaanersiornerani oqaaseqaatissanni
Aallarniiniarpunga
Inatsit,
Pilersinneqaqqaarneri oqaasinnguiffigilaarniarlugit
Qanga inuiaqatigiiusut
inatsiseqanngikkallarmata
inatsisaattutut inuunngillat
Inuiaqaitiinni maleruagassaqarlutik inooqatigiipput
Inooriaatsit maleruagassallu taakku allattorneqarput
Pappiaqqamut paatsuugassaajunnaarlutik allassimalermata
Inatsinnik taajorneqalerput
Nunap allap ukiuni hornorujulikkaani
Namminneq nunaminnut, inuminnut, kulturiminnut, oqaluttuarisaanerminnullu
Tulluarsaqqissaarsimasaminnik inatsinnik inerisaapput
Inatsillu taakkua nunasiaatiminnut atuutilerpaat
Inatsit soorunami inuiaannut allanut tulluarsakkat
Nunatsinnut atuutsinneqalermata
Nunaqqatigut eqqugaapput
Qanormi isilluta immitsinnut inatsisitigut illersorsinnaassagatta
Inatsit uagutsinnut inooriaatitsinnullu tulluarsagaanngitsut
Inatsisitigut ataataqanngitsut
Meeqqat arnallu nalusaminnik pinngitsaalineqarlutik
naartunaveersaaserneqartut, meerartaarsinnaajunnartut
Eriagisat, katersugaasivimmiititassat, ujaqqallu nalituut aperineqarata nunatsinniit annissuunneqarnikut
Kalaallit misileraaffigineqarsimasut
Allarpassuillu
Saqqummerartalerput
Taakkunani pisimasuni
Oqaluttuarilaarusuppakka nunatsinni anaanaasut
Alfred Dam-i nunatsinni 60-ikkut naalerneranni isumaginninnermut pisortaasimasoq,
Ullumi 95-inik ukioqalereernermi kingorna, pissutsit takusarsimasani uummalliuutigingaaramigit saqqummiuttariaqalerlugit misigisimavoq.
Kalaallit arnat, uukapaatinneqartut
Isumaqarlutik inooriaasiminni ileqqut malillugit meeravissianngortitillutik
Ileqqorisaq atorlugu meeqqap inuunerani suli peqataalersoralutik
Anaanaasut nalullugu atsiugassap imarisaa
Atsiugassallu kingunerisassai
Pappiaqqamut atsioqquneqartarsimapput
Atsioramik nalusimavaat inatsisitigut angajoqqaajunertik annaallugu.
Anaanaasut paasileraangamikku meerartik takoqqissinnaanagu
Aliasullutik qiallutik uteriisertaraluarsmapput
Meerartik tigoqqikkusullugu
Ajoraluartumilli inatsisitigut illersugaanngimmata
Ikiorsinnaasimanagit
Inatsiseqarnikkut illersugaaneq ilumut pissappat
Inatsit tamanut naligiimmik atuutinneqassapput.
Inuk kinannguugaluarpalluunniit, kinarsuugaluarpalluunniit
Pisinnaatitaaffigissavaa paaseqqissaassallugu
Inatsip imarisaa
Paaseqqissaassallugu
Suna atsiornerlugu
Minnerunngitsumillu eqqortumik sullinneqassalluni
Soorluttaaq eqqunngitsumik inerniliisoqarsimatillugu
Periarfissaqassasoq nalilersueqqittoqartarnissaanik
Ajoraluartumilli anaanaasut inatsisitigut illersorneqanngillat.
Inatsisitigut ataataqanngitsut – meeqqat – inatsisitigut illersorneqanngillat.
Misileraaffigineqartut inatsisitugt illersorneqanngillat.
Pinngitsaalisamik naartunaveersaaserneqartut inatsisitigut illersorneqanngillat.
Kisianni
Kalaallimik meerarsiartaartut inatsisitigut illersorneqarput.
Akisussaaffeqanngitsumik kinguaassioriartorsimasut, inatsisitigut illersorneqarput.
Meeqqanik misileraasut, inatisitigut illersorneqarput.
Naartusinnaajunnaartitisut, inatisitigut illersorneqarput.
Suna assigiinngissutigivaat?
Illersugaanngitsut tassaapput Kalaallit, Inuit
Illersorneqartut tassaallutik Danskere
Maannakkulli kalaallit inuit akisinnaanngorlutik makipput
Eqqunngitsumik meerarsianngortinneqarnikut,
inatsisitigut ataataqanngitsut,
naartusinnaajunnartinneqarnikut
Sapiillutik, sakkussaqarlutik
Naalagaaffik Danmark unammillerpaat
Kalaallit taamassi
Inatsisitigut illersugaasimannginnersinnik sapiillusi saqqummertusi
Nukinik tunisivisusi
Uppernarsivarsi naalaannartuunneq atorfissaaruttoq
Qularnasi nalussanngilarsi, qamannga pisumik illersorpassi, tapersersorpassilu
Qanga pisimasut allanngortissinnaanngilagut.
Taamaattorli ilikkagaqarfigisinnaavagut.
Taamaasillutalu qulakkeersinnaavarput,
pissutsit taamaattut oqaluttuarisaanermi kukkussutigineqartartut
Uteqqissanngitsut.
Inatsisitigut atuuttoq immitsinnut aallaavigaluta allanngussavarput.
Taamaammat Folketingimiit ukiuni pisimasuni ilaatigut qulakkeersimavarput
Pinerluttulerinermi inatsip
Aamma eqqartuussisarnermik inatsip
Nutarternissaa aallartisarneqassasoq.
Soorluttaaq eqqartuussiveqarnernut aningaasaqarnermi inatsimmi
50 mio.kr.-inik aningaasaliisimalluta.
Tapersersuisimasut qamannga pisumik qutsavigerusuppakka.
Taamaattorli
Suli suliassaqaqaagut
Advokatråddet, tassa Inatsisilerituut siunnersuisooqatigiiffiat,
ukioq manna nunatsinni kalaallit inatsisitigut illersugaanersugut misissuieqqssaarnerminni inerniliussaraat
SULI
illersugaaneq naammaginanngilluinnartoq.
Eqqartuussinikkut suliassat
Amerlavallaat suliarineqarnerat sivisuallaarujussuarpoq
Ilumoorsinnaanngilaq Angutimmarik ukiut tallimat utaqqeqqaartariaqaraa eqqartuussaanissani,
Tupinnanngilaq naggataatigut pinngitsuutinneqaraluarluni
inuuneranut kingunerluuteqarmat
Isumannaatsumik inatsisitigut sullissisoqartalernissaa pingaaruteqarpoq
Suli tusarsaapput Kalaallit eqqartuussivikkuuleraangamik
Naamaginanngitsumik ilisimatinneqartarlutillu
Naammaginanngitsumik sullinneqartartut
Tupinnanngilarmi aamma
nunatsinni politiit, eqqartuussisut, inatsisilerituut, aamma pineqaatissiisarfinni nakkutilliisut
Akuersaarneqaarsinnaanngitsumik atugassaqartinneqarmata
Inatsisilerituut Siunnersuisooqatigiiffiata innersuutigaa
Nunatta aamma nunaqqatitta inatsisitigut illersugaanissaat
qulakkeerneqassappat
Minnerpaamik ukiumut 34 millionit koruuninik qaavatigut
Naalagaaffimmiit aningaasaliinissamut immikkoortitsisoqartassasoq
Takuuk
Assigiinngilagut
Aamma ajunngilaq
Kisianni assigiinngisitsiniarsarineq
Inatsit atuuttut avaqqullugit
Kalaaliuneq piinnarlugu inatsisitigut illersugaajunnaartitisarnerit
Allallu
Taava ajortoqalertarpoq
Assigiinngitsuuneq ajortuunngilaq
Ilaasa pisariaqartittarpaat isaruaqarnissartik
Ilaasa pisariaqartinngilaat
Imaanngittoq tamatta isaruaqassasugut
Folketingimi ilaasortat ilaat kalaallinut sinniisuupput
Folketingimi ilaasortat ilaat danskinut sinniisuupput
Assigiinngilagut aamma ajunngilaq
Uanga maanngartitaavunga nunaqqatikka sinniisuuffigiartorlugit
Qujanaq tusarnaaravit.